START 2011 teemamapp
RIIK PEAKS LÕPETAMA KULTUURI RAHASTAMISE
Definitsioon:
Kultuuri peaks antud teemas defineerima pigem kui kõrgkultuuri – elukutseline ja professionaalne kunstilooming, mis tihti eeldab teadmisi ja vaimset kaasatust ka vastuvõtjalt. Tasuks kõrvale jätta rahvuskultuur, mis viiks väitluse väga laialivalguvale ja raskesti põhjendatavale alusele.
Kõrgkultuuri alla kuulub hulk erinevaid valdkondi, näiteks teater, muusika, kirjandus, filmikunst, arhitektuur ja kujutav kunst. Antud teemas on jaatuse poolelt võimalik plaani ka kitsendada konkreetsetele valdkondadele, kuid võib väidelda ka üldisel tasandil. Tähelepanu tuleks pöörata ka valdkondade võimaluste ja vajaduste erinevusele. Täpne definitsioon on jaatuse otsustada. Kindlasti peab esimene kõneleja selgelt defineerima, millest kaasus rääkima hakkab.
Hetkeolukord e status quo:
Kultuuriministeeriumi osakaal riigieelarvest oli 2010. aastal 2,57% (võrdluseks – kuni 2008. aastani 3%).
Riiklik rahastamine
Eesti
riigi maksusüsteem on selline, et suurem osa maksudest kogutakse riigi
keskvõimu kätte ning see eraldatakse toetusteks läbi ministeeriumite.
Riiklikul tasandil toimub kultuuri rahastamine kultuuriministeeriumi kaudu,
mille hallatavad valdkonnad on arhitektuur, teatrid, kinokunst, kirjandus,
kunst, meedia, muinsuskaitse, muuseumid, muusika, raamatukogud, rahvakultuur ja
sport. Kultuuriministeeriumi eelarve ületas 2006. aastal esmakordselt kahe
miljardi piiri ja küündis 2008. aastal üle 2,6 miljardi. Muutunud
majandusoludes on tänaseks muutunud ka kultuurieelarve maht, kuid see on praegu
siiski suurem, kui enne 2006. aastat, jäädes 2,3 miljardi piirile.
Vastavalt 1998. aastal Riigikogus vastuvõetud kultuurirahastamise põhialustele
toetab riik kultuurivaldkonda organisatsioonide omandivormist (ehk millisesse sektorisse
asutus kuulub) olenemata.
Kultuuriministeeriumi rahaeraldused saab omakorda jaotada suuresti kolme
kategooriasse:
- Toetused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
- Teiseks on kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektide investeeringute toetused
- Kõige tähtsamat osa kultuuri rahastamises kannab toetus läbi programmide. Programmidega on kaetud kaunite kunstide (teater, kunst, muusika, film, kirjandus) ja kultuuripärandi valdkonnad.
Allikas: http://teejuht.kultuur.info/kultuuripoliitika/rahastamine
Kultuuriministeeriumi raha jagamise kanalid
Tegevustoetused Kultuuriministeeriumi eelarvest (www.kul.ee) :
- Muinsuskaitseamet
- 38 riigiasutust, sh 4 teatrit, muuseumid, kontsertasutused jne
- avalik-õiguslikud juriidilised isikud ERR, Rahvusraamatukogu, Estonia, Kultuurkapital
- 17 sihtasutust, sh Eesti Filmi Sihtasutus, Laulupeo Sihtasutus, Draamateater, Rakvere Teater, Ugala teater jne
- äriühing OÜ Eesti Näitemänguagentuur)
Eesti Kultuurkapital (www.kulka.ee) :
- eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. 8 sihtkapitali (kirjandus, kujutav- ja rakenduskunst, näitekunst, rahvakultuur, helikunst, audiovisuaalne kunst, arhitektuur ja kehakultuur)
- tulud: alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5% ja hasartmängumaksust 46% (sellest 63% kultuuriehitistele)
Hasartmängumaksu Nõukogu (www.hmn.kul.ee) :
- annab raha teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektidele, olümpiaettevalmistusprojektidele ja teistele spordiprojektidele, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega seotud projektidele ja kultuuriprojektidele
- tulud: 37,4% hasartmängumaksu laekumisest (sellest näiteks 31,8% teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22% olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks)
Loomemajandus (www.looveesti.ee)
- Aktuaalne alates 2005. aastast
- Loomemajandussektoris ca 28 000 töötajat – 4,3% Eesti töötavast rahvastikust; üle 5000 ettevõtte – 9,4 % ettevõtete üldarvust; osakaal Eesti majanduses 3%
Eesti Kultuuri Koda
- Alles väga algusfaasis, loodi 22. veebruaril 2011
- Kultuurivaldkondi ühendav jõud, sarnane nt Kaubandus-Tööstuskojale
JAATUS
Jaatuse eesmärgiks antud väitluses on selgitada, miks praegune süsteem, kus riik kultuuri rahastamist toetab, ei ole mõistlik ja/või vajalik. Tuleks mõelda, millised on kultuuri riigipoolsest rahastamisest tulenevad hüved ja kas need kaaluvad üles tehtud kulutused. Võib väidelda rahastamise lõpetamise poolt põhimõttelisel tasandil või pakkuda alternatiivseid mitteriiklikke rahastamisviise.
Teemad, millele tasub jaatuse poolelt antud teema kontekstis mõelda:
-Miks oleks vaja lõpetada kultuuri riigipoolne rahastamine?
-Milline on kultuuri roll ühiskonnas?
-Mis on riigi roll kultuuri ülalhoidmises? Kas kultuuriasutused saaksid toimida ka ilma riigipoolse toetuseta? Millised oleksid alternatiivid riigipoolsele toetusele?
-Millised kulturivaldkonnad suudaksid end ise ära elatada?
EITUS
Eituse eesmärgiks antud väitluses on selgitada, miks praegu kehtiv süsteem, kus riik kultuuri rahastab, on hea ja toimiv ning miks seda ei tohiks muuta.
Teemad, millele tasub eituse poolelt antud teema kontekstis mõelda:
-Miks on praegune olukord e status quo hea (ehk siis riigipoolne kultuuri rahastamine)?
-Miks on kultuur ning selle kättesaadavus inimestele oluline?
-Miks on oluline kultuuri võimalikult suur mitmekesisus, st miks on suurte asutuste kõrvale vaja ka väiksemaid ja spetsiifilisemaid?
-Miks ei saa kultuuriasutused end omatulust ära elatada? Mis on seda siiani takistanud?
-Kuidas mõjuks kultuuriasutustele kohustus teenida kogu eelarve mahus omatulu? Mis tendentsid tekiksid?
ARTIKLEID LUGEMISEKS
http://www.ap3.ee/?PublicationId=d905b707-e07c-4485-9052-c1b8c278393e
http://uudised.err.ee/index.php?06229090&print=1
http://kultuur.elu.ee/ke470_kulka.htm
http://teejuht.kultuur.info/kultuuripoliitika/rahastamine
http://statistikaamet.wordpress.com/tag/kultuuri-rahastamine/
Kultuuriministeeriumi arengukava 2011-2014
1998. aastal kinnitatud Eesti kultuuripoliitika põhialused (tänaseni kehtiv versioon), SIIN sama dokument 1998. aastal kinnitatud täispikas versioonis
Cultural Policies and Trends in Europe (riikide kaupa kultuuripoliitikate üldiseloomustused ja statistika)
31.01.2011 Kultuurijuurikate nüsimisest (Egge Kulbok-Lattik, Eesti Päevaleht) – hea sissejuhatus Eesti kultuuripoliitika olemusse ja ajaloolisse tausta
19.11.2010 Kultuur marginaliseerub, vaatamata põhiseaduse pateetikale (Ülo Mattheus, Sirp) – sisaldab kasulikke viiteid ja näiteid praeguse kultuuripoliitika kitsaskohtadest
23.11.2011 ETV saade Vabariigi kodanikud kultuuri rahastamise teemal – eelkõige seoses ERSO skandaaliga
